Lastel lõppes sellel nädalal kool ja nüüd on õu puhkavaid lapsi täis. Meie ajal (sel kaugel majandiajal) ei hakanud juunis lastel mitte mingisugune puhkus, trall ja niisama vedelemine. Hoopis, igamees võttis oma sõbra, kummikud ja kõbla ja vedas oma kondid sovhoosipõllule. Töö- ja puhkelaager (TPL) oli selle asja nimi. Suuremad lapsed käisid Eesti Õpilasmalevas (EÕM). Mina õpilasmalevas käinud ei ole, aga TPL oli igasuvine üritus. Esimest korda läksin ma sinna pärast II klassi. Arvutused näitavad, et olin siis 8-aastane. 6 aastat harisin sovhoosi söödapeeti. Esimesel aastal oli kuupalgaks 10 rubla ja 40 kopikat. Sovhoos jagas preemiaks veel suitsuvorsti. Oi, kui uhke ma koju minnes olin oma esimese omateenitud raha ja suitsuvorstiga.
Töö iseenesest oli tüütu ja igav. Käed jäid kõblavarre hoidmisest üsna ruttu valusaks ja kui juhtus kuum olema, siis oli paha ja kui juhtus külm olema, siis oli jälle paha jne... Paha olemine kadus ära, kui lõunatund kätte jõudis ja sovhoosi sööklas "tööinimeste" kõhud kõvasti täis söödeti. Ja peale lõunat, kui sai palli taguda vms. ei olnud kunagi paha.
Igal suvel korraldati TPL-i Rakvere Rajooni rühmade kokkutulek Lammasmäel. Kaks päeva mingeid võistlusi ja üritusi, ööbimine telgis. Millegipärast ei ole mul nendest kokkutulekutest mingeid erilisi mälestusi. Ma ei armastanud eriti telkimist ja toidud olid ka imeliku maitsega... Igal aastal tehti ka Töö- ja puhkelaagri särgid. Need olid üle vabariigi ühesugused. Kord olid kollased, siis oranźid... Igal rühmal oli oma embleem, mis tuli varrukale õmmelda ja siis seal kokkutulekul sai omavahel embleeme vahetatud. Kellel rohkem, see oli uhkem. Ma ikka vahetasin ka, aga särgile neid õmmelda ei viitsinud.
Igatahes hakkas laste töökasvatus juba maast-madalast peale. Ja kuidagimoodi ei tulnud isegi mitte teemaks see, et võib-olla jätaks mõni suvi TPL-i minemata. Oeh... Ilus selge, kastene suvehommik. Seisad oma kõblaga tee ääres ja loodad siiralt ja südamest, et buss jääb tulemata ja et tööpäev jääb ära... Ei jäänud kunagi tulemata. Aga unistada oli sellegipoolest ilus.
See TPL kestis siis juuni lõpuni-juuli alguseni.
Ülejäänud suvi oli vaba... Peaaegu. Tegelikult oli igale lapsele ette nähtud teatud hulk ühiskondlikku kasulikku tööd, ehk aiatööpäevi ja neid tuli kooli juures, kooli aias tegemas käia. Ja siis oli antud ravimtaimede norm, mis tuli suve jooksul koguda. Nõukogude laps pidi olema töökas ja tooma ühiskonnale kasu. Tänapäeval ei lubaks lastekaitse enam kedagi tasuta tööle sundida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar